Tugede liikuvuse alusel jaotatakse sadulrattad fikseeritud, libisevateks ja tõstetavateks tüüpideks. Fikseeritud sadul on vasak- ja parempoolne tugi poltidega alusplaadi külge kinnitatud, mis omakorda on kinnitatud traktori šassii raami külge. Fikseeritud tüüp on kõige laialdasemalt kasutatav. Libistavaid sadulrattaid on erinevat tüüpi, kuid neil on fikseeritud tüübiga sarnane struktuur; peamine erinevus seisneb alusplaadi ja šassii raami vahelises ühenduses, mis kasutab mitme-ava või hammastega konstruktsiooni. See võimaldab alusplaati pikisuunas ümber paigutada, et sobitada sujuvalt haakimiseks erinevaid haagiseid. Mõnel liugmudelil on automaatne pneumaatiline juhtimissüsteem, mis kasutab õhurõhku, et libistada seadet mööda rööpaid edasi-tagasi. Tõstetavaid sadulrattaid kasutatakse peamiselt sadamaterminalide traktoritel; nad võivad liikuda vertikaalselt kindlas vahemikus, et mahutada erineva kõrgusega{7}}poolhaagiseid.
Samuti liigitatakse need vabadusastmete järgi ühe -vabadusastme-- ja kahe-vabadusastme- -tüüpi. Ühe -vabadusastme--sadul{10}}tuntud ka kui ühe-telje tüüp-võimaldab ainult umbes 8-kraadist pikisuunalist kallutamist (kallutamist). See tüüp pakub kõrget sõidustabiilsust ja sobib suurel{15}}kiiretel, kergelt koormatud{16}}poolhaagistele, millel on kõrge raskuskese, mis sõidavad heal teekattel. Selle puuduseks on see, et suutmatus külgsuunas võnkuma avaldab sõiduki raamile märkimisväärset väändepinget. Kahe-vabadusastme--sadulratta-või kahe-teljega tüüp-võimaldab nii külg- kui ka pikisuunalist võnkumist, aidates kaitsta raskete{25}}veotraktorite raame, mis töötavad erinevates teeoludes. Kuna aga kahe-teljega sadulrattad on üheteljelistest järelikult kasutatakse neid tavalises maanteetranspordis harva.
